\*215 -- Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz

bezān|pēļ *215 s besaanmast ▫ bezanmasts (mar.)
ēļ *215 s

(a) hääl ▫ balss
  • ja’mdi ēļ jäme hääl ▫ rupja balss; sieldõ ēļ hele hääl ▫ skaidra balss; kūlõb īeldõ kuuleb häält ▫ dzird balsi
  • Ēļ kilūb. Hääl kõlab. ▫ Balss skan. Ēļ u’m vizās. Hääl on ära. ▫ Balss ir ciet. Ta nustāb eņtš ēļ i’lzõ, ku u’m kõ’zzi. Ta tõstab oma häält, kui on vihane. ▫ Viņš paceļ savu balsi, kad ir dusmīgs. Īeldõ ä’b ūo, sa ūod kīlmatõn. Häält ei ole, sa oled külmetanud. ▫ Balss nav, tu esi saaukstējies. Ne lōlizt pǟgiņ īeldkõks. Nad laulsid mitmel häälel. ▫ Viņi dziedāja daudzbalsīgi. KK77a; EH74.16
(b) heli ▫ skaņa
  • kīelad ēļ kellade heli ▫ zvanu skaņa
irg|kēļ *215 s algkeel ▫ pirmvaloda (lingv.)
jemā|kēļ *215 s emakeel ▫ dzimtā valoda, mātes valoda
  • Līvõ kēļ u’m mi’n jemākēļ. Liivi keel on mu emakeel. ▫ Lībiešu valoda ir mana dzimtā valoda.
jõvā|mēļ *215 s heameel ▫ labpatika
  • mingizõn jõ’vvõmīeldõ tī’edõ kellelegi heameelt teha ▫ sagādāt kādam labpatiku
kēļ *215 s

(a) keel (kehaosa) ▫ mēle
  • li’bḑi kēļ libe keel ▫ gara [~ slidena] mēle; pī’emdi kēļ pehme keel ▫ mīksta mēle; pitkā kēļ pikk keel ▫ gara mēle; slikți kēļ paha keel ▫ slikta mēle; va’imi kēļ terav keel ▫ asa mēle; kēļ ne’i ku tȭla keel nagu vaalikurikas ▫ mēle kā vāle; kīeldõ kastõ keelt kasta ▫ iemērkt mēli; kīeldõ pieksõ keelt peksta ▫ kulstīt mēli; eņtš kīeldõ vǭļikšõ oma keelt valitseda ▫ pievaldīt savu mēli KK78b7; Jk1.26
  • Kēļ kǟ’b aššõ – kierdõ rõkāndõb. Keel käib kiiresti, nobedasti räägib. ▫ Mēle kustas ātri – veikli runā. Kēļ kūjõb jarā rõkāndõs. Keel kuivab rääkides ära. ▫ Mēle izžūst runājot. Kēļ u’m jarā vä’zzõn. Keel on ära väsinud. ▫ Mēle ir nogurusi. Pidā eņtš kīeldõ! Pea oma keel paigal! ▫ Pievaldi savu mēli! Kēļ sõ’vlõb – pa je’nnõks rõkāndõb. Keel sügeleb – liiga palju räägib. ▫ Mēle niez – par daudz runā. Pī’emdi kēļ – rõk ä’b ūo sieldõ, ne’i ku pūoltūorõz. Pehme keel – jutt ei ole selge, nagu pooltoores. ▫ Mīksta mēle – runa nav skaidra, tāda kā pusjēla. Pitkā kēļ u’m, ku tūoizta na’grõb. Pikk keel on, kui teist välja naerdakse. ▫ Gara mēle ir, kad citu apsmej. Vȱida eņts kīel ambõd tagān! – ku u’m vȱidamõst tǟnda, algõ ta rõkāndõg. Hoia oma keel hammaste taga! – kui tuleb teda hoida, et ta ei räägiks. ▫ Turi savu mēli aiz zobiem! – ja ir viņš jāattur, lai viņš nerunā. Alā sa eņtš kīeldõ ku’ltõ! Ära sa oma keelt kuluta! ▫ Nedeldē savu mēli! Se u’m mi’n kīel pǟl – sīemnāiga või rõk. See on mu keele peal – söök või jutt. ▫ Tas ir uz manas mēles – ēdiens vai sakāmais. Se sõnā u’m mi’n kīel tutkāmõs. See sõna on mu keele otsas. ▫ Tas vārds man ir uz mēles. KK77a
(b) keel (suhtlusvahend) ▫ valoda
  • līvõ kēļ liivi keel ▫ lībiešu valoda
  • Kēļ u’m jarā ka’ddõn. Keel on ununenud [~ kadunud]. ▫ Valoda ir aizmirsusies [~ pazudusi]. Tä’mmõn u’m saksā kēļ sūsõ. Tal on saksa keel suus. ▫ Viņš prot vācu valodu [~ viņam ir vācu valoda mutē]. Mēg i’z līedam ī’tizt kīeldõ: ä’b võimõ ku’bbõ rõkāndõ. Me ei leidnud ühist keelt: me ei või kokku leppida. ▫ Mēs neatradām kopīgu valodu: nevaram sarunāt. KK77b; KK78
(c) pillikeel ▫ stīga
  • kāndla kēļ kandle keel ▫ kokles stīga
(d) päästik, trikkel ▫ mēlīte
  • plint|kēļ püssi trikkel ▫ šautenes mēlīte
kēra|kēļ *215 s kirjakeel ▫ rakstu valoda L
maitsimiz|mēļ *215 s maitsmismeel ▫ garša (maņa) = makā (b)
mēļ *215 s

(a) meel, aru ▫ prāts, uzskats
  • mi’nnõn u’m jõvā mēļ mul on hea meel ▫ man ir labs prāts; mīel parāntimi meeleparandus ▫ labošanās, atgriešanās uz pareizā ceļa; mīeldõ parāntõ meelt parandada ▫ laboties, atgriezties uz pareizā ceļa; mīel pierāst meele järgi ▫ pa prātam; mingizõn mīel pie’rrõ tī’edõ kellegi meele järgi teha ▫ izdarīt kādam pa prātam; mīel pie’rrõ vȱlda meele pärast olla, meeldida ▫ būt pa prātam; mīelõ pānda meelde tuletada ▫ atgādināt; vastõ mīeldõ vȱlda vastumeelt olla ▫ būt nepatīkamam; mi’n mīelstõ minu meelest ▫ manuprāt; ä’b lǟ’ ī’dtõ mīeldõ ei lähe ühes meeles ▫ neiet vienprātīgi Jh14.26; KK78.3; Mk1.4; KK77 a; Ap2.38
(b) meel, mälu ▫ prāts, atmiņa
  • mīelõ īedõ meelde jääda ▫ palikt prātā; mīelõ jettõ ~ mīelõ pānda meelde jätta ▫ paturēt prātā; mīelõ tūlda ~ mīelõ rabāgõ meelde tulla ~ meelde turgatada ▫ ienākt prātā; mīelsõ pi’ddõ meeles pidada ▫ paturēt prātā; mīelsõ pī’lõ meeles seista ▫ stāvēt prātā; mīelsõ vȱlda meeles olla ▫ būt prātā; mīelstõ jarā u’nnõ meelest ära unustada ▫ aizmirst KK78.3
  • Se lekš ulzõ mi’n mīelstõ. See läks mul meelest ära [~ välja mu meelest]. ▫ Tas man izgāja no prāta. Ku midāgõst set tu’ļ mīelõ, kītiz: mi’nnõn tu’ļ pǟ’zõ. Kui miski vaid tuli meelde, ütles: mulle tuli pähe. ▫ Kad kaut kas ienāca prātā, teica: man ienāca galvā. KK77 a
(c) aru, mõistus ▫ prāts, saprāts
  • piški mēļ lühike [~ pisike] aru ▫ mazs prāts; mīel jū’rõ tūlda mõistusele tulla ▫ nākt pie prāta; ne’iku īlma mīeldõ nagu ilma mõistuseta ▫ kā bez prāta; mīelstõ ullõ vȱlda arust ära olla ▫ būt bez prāta; mīelstõ vāldiž īedõ ~ mīelstõ vāldiž sǭdõ arust ilma jääda ▫ palikt bez prāta; pigā-tagā mīelstõ vāldiž peaaegu arust ära ▫ gandrīz bez prāta; mēļi sie’ggõ mõistust segi ajada ▫ jaukt prātus KK77 a; 14Ro1; 85/1
  • Mēļ u’m jarā, ä’b ūo riktig. Mõistus on ära, ei ole korras. ▫ Prāts ir projām, nav riktīgs. Mēļ josābiz jarā. Mõistus eksis ära. ▫ Prāts apjuka. Mēļ kadūb jarā. Mõistus kaob ära. ▫ Prāts pazūd. Piški mēļ u’m sīen, kis u’m aššõ uskiji. Lühike aru on sellel, kes on kiire uskuja. ▫ Īss prāts ir tam, kurš ātri notic. Ma te’i īž eņtš mīelstõ, mitikš i’z ānda nõ’vvõ. Ma tegin ise oma aruga, ükski ei andnud nõu. ▫ Es darīju pats ar savu prātu, neviens nedeva padomu. Tä’mmõn ä’b ūo mīeldõ je’mmit. Tal ei ole enam mõistust. ▫ Viņam vairs nav prāta. Ta u’m järāndiz eņtš mīelstõ. Ta on oma arust ära. ▫ Viņš ir sajucis prātā. Ta a’ilõb ne’iku īlma mīeldõ sīe naiz tagān. Ta jookseb nagu arutu selle naise järel. ▫ Viņš skrien tai sievietei pakaļ kā bez prāta. KK77 a; 86a50
(d) meel, tuju ▫ prāts, oma
  • jõvā mēļ hea meel, hea tuju ▫ labs prāts, laba oma; kõ’zzi mēļ paha tuju ▫ slikta oma; mēļ ne’iku tūļ pū’gõb tuju nii, nagu tuul puhub ▫ noskaņojums tāds, kā vējš pūš
(e) meel, aisting ▫ prāts, maņa
  • vīž mīeldõ viis meelt ▫ piecas maņas
(f) meelsus ▫ pārliecība, uzskati
  • Valstõn vastūksnikā ä’b ūo sīesõ mīelsõ. Riigivastane ei ole selles meelsuses. ▫ Valsts pretinieks nav tādos uzskatos.
murd|kēļ *215 s murdekeel ▫ izloksne
  • Ta rõkāndõb murdkīeldõ. Ta räägib murdekeelt. ▫ Viņš runā izloksnē.
murīz|mēļ *215 s kurvameelsus ▫ skumjas
nī’em|kēļ *215 s

(a) piibeleht ▫ maijpuķīte (Convallaria majalis)

(b) harilik imikas ▫ vēršmēle (Anchusa officinalis) EIIIh
pēļ *215 s mast ▫ masts
  • Sīe kuoigõn at kakš pīeldõ. Sellel laeval on kaks masti. ▫ Tam kuģim ir divi masti.
plint|kēļ *215 s püssitrikkel ▫ šautenes mēlīte
rānda|kēļ *215 s liivi keel ▫ lībiešu valoda
su’gliz|kēļ *215 s sugulaskeel ▫ radniecīga valoda
tazā|mēļ *215 s lahkus ▫ laipnība 2Kr10.1
ti’g|mēļ *215 s alatus ▫ nekrietnība Mt22.18
ūlaz|mēļ *215 s hullumeelsus ▫ vājprāts

 

 

EsileheleUz galveno lapu


LIV  ET  LV  Kogu tekst / Viss teksts

 

 

 


Līvo kultūr sidām       Universitas Tartuensis     Latviešu valodas aģentūra